Kommunistliku Genotsiidiohvrite Memoriaal
Pilistvere kivikangur
Pilistvere Kommunistliku Genotsiidiohvrite Memoriaali rajamist alustati hingedepäeval, 2. novembril 1988. aastal. Rajamist alustati ühise talgutööga koha ettevalmistamisel. Memoriaali keskmes on kivikangur, kuhu on toodud kive kõikjalt Eestist, Siberist ja kaugemaltki paljude väliseestlaste poolt. Idee rajada selline memoriaal võõrvõimu vägivalla ohvrite mälestuseks käis esimesena välja vabadusvõitleja Lagle Parek Hirvepargi 1987.a. Tartu tudengite luuleteatri “Valhalla” noored tegid ettepaneku rajada mälestusmärk kivikangruna. See põhineb vanale tavale, et kohta kus toimus veretöö kaeti kividega. Samuti ei saanud 1988. aastal olla kindel, milline ausammas alles jääb, eriti kui see oli suunatud tollal ainupartei inimsusevastaste kuritegude paljastamisele. Kivikangur ei saa ka kunagi valmis, siia tuuakse kive põlvest põlve meenutamaks neid, kes hukkusid kaugel Siberis, pagulusteedel ja otseste hukkamiste läbi. Toonase Pilistvere koguduse õpetaja eestvedamisel alustati mälestusmärgi rajamist Pilistveres.
Maakonna kivid on kujundatud Viljandi kunstnik Aate Heli Õuna poolt ning need on püstitatud järk-järgult. 2004 aastal lisandusid neli mälestuskivi – metsavendadele, vabadusvõitlejatele, soomepoistele ja tööpataljonlastele. Kivid kujundas Endel Palmiste.
Lisaks kivikangrule on memoriaali juurde istutatud mälestuspuude hiis, kuhu on istutatud üle 2000 puu – siberi seedrimännid, nulud, tammed, teised puud ning ilupõõsad. Mälestushiie haljastusprojekti autor on tuntud maastikuarhitekt Andres Levald ja edasi on arendatud Koit Alekannu juhtimisel. Memoriaali arengus on kava ehitada välja kommunistlikule genotsiidile pühendatud muuseum. See peaks tulema vanasse kiriku reheveskisse. Monumentaalne kivist rehehoone külgedel olevate sammastega asub vahetult EV esimese justiitsministri Jüri Vilmsi haua läheduses. Kogu memoriaali koha valikul oligi määravaks tahe seostada seda Eesti iseseisvuse esimese märtri Jüri Vilmsi hauaga.
Praegu on taastatud pastoraat Navesti jõe kaldal ühtlasi memoriaali peahoone, kus on Eesti Ajaloomuuseumi poolt koostatud Eesti okupeerimise teemaline püsinäitus ja arhiiv. 25. märtsil 1999.aastal pühitses piiskop Einar Soone kivikangrul memoriaali dominandi – roostevabast terasest risti koos altarikiviga, millel on tekst “Kommunistliku genotsiidi ohvreid Eestis 206 100”, tähistamaks selle õuduse ohvrite üldarvu Eestis, mis on 1/5 meie rahvast.
Lisaks memoriaalile asutati juba varem, samal suvel, 20. augustil 1988 siin Pilistveres Nõukogude Liidu esimene mitte-kommunistlik partei – Eesti Rahvuslikkuse Sõltumatuse Partei – ERSP.
Pilistvere kivikangur on rajatud ja hoitakse edasi üldrahvaliku algatusena, toetanud on paljud firmad, kihelkonna omavalitsused ja eraannetajad. Memoriaali haldab EELK Pilistvere Andrease kogudus heas koostöös Eesti Memento Liiduga.